Looduslikest rütmidest religioonide tekke ajal

Sissejuhatus

Olen uurinud galaktilisi (alates 1974. aastast) ja galaktikaparvelisi (alates 1998. aastast) rütme. Olen leidnud matemaatiliselt ranged arvuteoreetilise olemusega seosed rütmide perioodi Tx ja harjadaatumi tx leidmiseks, mis galaktiliste rütmide puhul kehtivad diapasoonis vähemalt 1:1030 (galaktilisest astronoomiast aatomite sidemeenergiateni):

Tx = To /Nx (pmax), tx = to + ntx , ........... (1, 2) , kus

To on vastavalt kas galaktiline aasta 205 milj.a. või galaktikaparveline aasta 4324 milj.a.,

Nx(pmax) on eriline unikaalne täisarv, mis samaaegselt lähendab informatsioonilise ja kommunikatiivse maksimaalsuse nõudeid, matemaatiliselt Ramanujani tegurirohkeid arve (mille definitsioon on NdN=max , N = 2a *3b *5g *.., dN = ( a +1)(b +1)(g +1)..) ning nende arvude samaaegset lähedust ruutarvudele, s.o., seost N » a2 ,

pmax on Ramanujani tegurirohke arvu suurim algtegur,

to on Maa geoloogilise mineviku andmetest leitud galaktilise aasta harjadaatum (esimene harmooniline) -167 milj.a. ning

n on täisarvud 1, 2, 3,..

Galaktikaparvelise aasta harjadaatumit ei oska ma leida, on ainult Urantia Raamatust lähtuvad orienteeruvad hinnangud 1000 aastase rütmi harjadaatumite t1000 jaoks: kas 7 a.e.Kr., 993 AD, 1993 AD,.. või 1973 e.Kr., 973 e.Kr., 27 AD, 1027 AD, 2027 AD,...

Kuna aga teatavasti arvuteoreetilis-loodusteaduslike tööde hulgas esineb ka numeroloogilisi müstifikatsioone, mis tekitavad loomulikke kahtlusi, kas ühel või teisel juhul ei ole siiski tegu kergemeelse arvumänguga, siis on siinkohal sobiv rõhutada, et antud looduslike rütmide teoorial on tõepoolest matemaatiliselt range alus: täisarvude diapasoonis alates arvust 1 kuni täisarvuni 936355372209435235868998387200 = 210*35*53*72*112*13*17*19*23*29*31*37*41*43*47*53*59*61 eksisteerib ainult 304 Ramanujani informatsiooniliselt optimaalset tegurirohket arvu ning nendest on samaaegse suure ruutarvlähedusega (kus on täidetud nõue, et n,01 > Ö N = n,xxx.. > n,99 , s.o., et tingimus N » a2 oleks täidetud 1%-lise täpsusega) ainult 16 täisarvu.

Esimesed sellised kahekordse unikaalsusega täisarvud on 1, 4, 36, 5040, 17297280,.. Kõik need 16 täisarvu annavad seose Tx = To/Nx alusel eriti tähtsaid looduslikke rütme: 205 milj.a., 51 milj.a., 5,7 milj.a., 40,7 tuh.a., 11,86 a., 2,79 a., 255 p., 10,7 p., 11,6 min., 99,2 sec., 24,8 sec., 17,3 Hz, 23,1 Hz, 0,374 eV, 1,50 eV, 5,98 eV.

Sobitada saab arvusid üksikute nähtuste kirjeldamiseks, sobitada saab ka spektreid, kui teoorial ei ole spetsiifilisust ja täisarvude väli on nii tihe. Kuid viia omavahelisse selgesse vastavusse unikaalne looduslik spekter unikaalse teoreetilise spektriga on võimalik ainult reaalsete seoste olemasolul.

Oma galaktiliste (aatomevolutsiooniliste) rütmide laias uuringus olen ma väga selgesti näinud, et olulised rütmid lähevad ja lähevad, ikka lühemaks ja kõrgsageduslikumaks, et peenstruktuurne maailm on reaalsus. Selliselt on aga ka peenstruktuurse maailma nn. teispoolsus minu jaoks loomulik reaalsus, mille olemasolu tuleb mitmeti arvestada.

Nende jaoks, kes soovivad minu väiteid kontrollida, annan oma praegu kasutuselolevate konstantide To ja to väärtused: galaktiline To meie planeedil - 205133040 aastat, Päikese atmosfääris - 203964000 aastat, galaktiline to Tartus 167170637,889 aastat e.Kr (Tartu Ilmajaama meteoandmete aluselja Tartu ümbruse jaoks, suur arvutuslik täpsus on siin vajalik selleks , et saaks kasutada lihtsaid arvutusi esimese harmoonilise alusel, see ei tähenda, et to oleks teada nii suure täpsusega) - galaktikaparveline To (Urantia Raamatu Havona perioodi 1000,000013 aastat alusel, mida ma arvutasin sellise Ramanujani arvu 25*33*5*7*11*13 abil, mis galaktilises valemis (1) on seotud meie Päikese kõige võimsamate 11/12 aastat dublettrütmidega ja nende tuiklemisperioodiga 189,7 aastat, vt. lisa 1) - 4324320000 aastat; see ajaühik on galaktilisest aastast ~ 21 korda pikem periood ja väga lähedane Vana-India Brahma päevale 4320000000 aastat. Mõlema, s.o. galaktilise ja galaktikaparvelise, aasta pikkus on füüsikalise ülilihtsalt avalduva fundamentaalse makroajaühiku Tfund » 1436 milj. aastat vahetus (täisarvses) läheduses, Tgal olles 7 korda väiksem ja Tgal.parv olles 3 korda suurem, s.o. esimeste kompaktsust rõhutavate Im-algarvude 3 ja 7, kaugustel. Planck’i ühikutesüsteemis on see ülilihtne makroajaühik Tfund » b g3/2 ning Bartini süsteemis Tfund » b g , kus b g on gravitatsioonilise interaktsiooni peenstruktuuri teguri a g pöördväärtus, arvuliselt seotud unikaalse aproksimeerimisega 2137/22*32 » 559/22*32» 653/22*32 =651 .

On argumente, et Urantia Raamatus kirjeldatud Havona fundamentaalperiood 1000 aastat, täpsemalt 1000,000013 Maa aastat (mis on ju hämmastavas resonantsis Maa aastaga) on seotud samade N(17) ja N(13) Ramanujani arvudega, mis Päikese ~ 11/12 aastat tugev dublettrütm. See dublettrütm, mis on Päikese spektris väga tugev, on võimeline esile kutsuma uue rütmoloogilise fenomeni, nimelt spektraalse lõhenemise fenomeni, mis seisneb selles, et ka teistes lühemates Päikese rütmides tekib “sõrmeliseks” lõhenenud spekter, kus igal pool on sõrmedevahelise tuiklemise periood invariantne suurus, sama, mis dubletil enesel, vt. lisa 1. Päikesel on see invariantne tuiklemisperiood (47,4)/189,7/(1707) aastat, galaktikaparve (Havona) jaoks tundub olevat tõenäoline, et seal samad Ramanujani arvud tekitavad 1000/4000/36000 aastalisi tuiklemisperioode, s.o. ~ 21 korda pikemaid perioode.

See Ramanujani arv 25*33*5*7*11*13 on matemaatilis-rütmoloogiliselt eriti silmapaistev, kuna kõige optimaalsemate rütmide puus, vt. lisa 2, viib just temani kolm teed, kolm sisendit, vastavad rütmid on siis: 2,97/58,8 a ning sõrmedevahelised tuiklemisperioodid 47,4/1000 aastat.

Looduslikud rütmid ja religioonid

Looduslike perioodiliste protsesside (rütmide, tsüklite, “reaalkestvuste”) uuringud on tuvastanud galaktiliste rütmide väga laia rolli nii kosmilistes, solaarsetes, planetaarsetes, bioloogilistes, kui ka ühiskondlikes ja religioossetes protsessides. Kusjuures statistika kinnitab, et sama sagedusega rütmide harjadaatumid langevad samuti teineteise lähedusse (E.R.Dewey, Cycle synchronies, 1970).

Olen jõudnud hüpoteesini, et märgatavamad kontaktid mateeria mikronivoo ja makronivoo vahel ja ka nn. siinpoolsuse ja teispoolsuse vahel leiavad looduses aset just nimelt oluliste rütmide harjadaatumite aegadel.

Seetõttu pakkus mulle huvi leida religioossetest allikatest andmeid, kuna siis ikkagi olulisemates maailmareligioonides leidsid aset kõige esimesed, kõige olulisemad, uuele (otseilmutuslikule või filosoofilis-ilmutuslikule) usule pöördumised või religioossete kanooniliste tekstide esmasilmingud.

Et aga mõista erinevate ühiskondlike liikumiste ja religioonide erinevaid strateegiaid, pean eelnevalt iseloomustama rütmidemaailma kolme olulisemat klassifikatsiooni:

  1. matemaatiliselt range ja lihtne Im-Re klassifikatsioon (suletud-avatud, rotatsioon-translatsioon, kompaktne-süsteemne, antitsüklon-tsüklon.., mis on mitmeti haakuv ka Antiik-Hiina Yang-Yin jaotusega), mis valemi (1) kaudu on seotud Ramanujani tegurirohke arvu N(pmax) kõige suurema algteguri pmax Im-Re tüüpsusega, (kas Im - 3, 7, 11, 19, ..või Re - 2, 5, 13, 17,..) ja mis iseloomustab rütmide kvalitatiivset olemust,

  2. informatsioonilises plaanis, pikaajalise stabiilsuse plaanis klassifikatsioon informatsiooniliselt optimaalne - informatsiooniliselt hälbinud ; optimaalse rütmi annavad puhtad Ramanujani arvud Nopt , hälbimise tegur Nx/Nopt kasvab arvu Nx tegurite arvu vähenedes (looduses objektide sisemise liigendatuse vähenedes, objekt - keskkond seostatuse kahanedes, semiootilise mitmekesisuse vähenedes,..),

  3. kommunikatiivses plaanis, rütmide (lühiaegse) jõulisuse plaanis, N » a2 aproksimeerimise plaanis klassifikatsioon

informatsiooniliselt optimaalseid ruutrütme on ainult kaks, N=22/T=51 milj.a. ja N=22*32/T=5,70 milj.a rütmid, edasi nad kaugenevad kiiresti Nx/Nopt -st; siiski nende perekond tervikuna, eriti pikkade rütmide maailmas, säilitab kaunis pikalt oma jõulisuse, kuna nende allrütmid ei kaugene N=a2 tingimusest ning seda eriti gaasilises (tsüklonid,..) ja vedelas (vulkanism,..) keskkonnas;

Esimese valiku ruutrütmid, s.o. ruutrütmid, mis on kõige vähem kaugenenud informatsioonilisest optimumist, on järgmised: 51,3 milj.a, 5,70 milj.a, 228 tuh.a, 57,0 tuh.a, 1163 a, 290 a, 129 a, 72,7 a, 32,3 a, 9,61 a, 1,068 a, 97,5 p, 24,4 p, 20,8 p, 2,31 p,..

N = a2-b2 rütmide perekonnad on küll väiksemad, nende allrütmid küll kaugenevad N» a2 jõulisuse tingimusest, nende ilming on küll “juhuslikum”, tulenedes arvuteooria lõpmatust keerukusest, kuid lühemate rütmide maailmas nad muutuvad ikkagi seaduspärasteks valitsejateks.

Üheks kõige tähtsamaks a2-b2 rütmide näiteks on rütmid 100,45 a, 25,1 a, 11,16 a, 6,28 a, 2,79 a, 254 p, 40,8 p, 10,2 p. Nad on alates a2-1 emarütmist 100.45 a (mis on muide ka kurikuulsaks Lincoln-Kennedy rütmiks) omavahelises täisarvulises seoses 1 : 4 : 9 : 16 : 36 : 144 : 900 : 3600 ja nende kaugused informatsioonilisest optimumist on vastavalt 1,89; 1,89; 1,06, 1,89; 1,00; 1,00; 1,32; 1,32, vt. ka lisa 2.

Arvestades nüüd looduslike rütmide evolutsioonilise omandamise seaduspärasusi: a) et arengu käigus toimub järjest lühemate, enesega uusi kvaliteete kaasatoovate rütmide omandamine, b) nimetatud asjaolu, et N = a2 ruutrütmid, mis on küll tähtsad pikkade rütmide maailmas, nende lühenedes kiiresti kaugenevad informatsioonilisest optimumist, kujuneb siin välja meie maailma tugevate võimu- ja jõustruktuuride jaoks tüüpiline olukord: nende patologiseerumine ajaga, mistõttu sellised võimusüsteemid (diktaatorrezhiimid, sõjaväehuntad, inkvisatsioonile tuginevad religioonid,..) peavad mingil ajal vältimatult oma võimurolli loovutama, algul võib-olla teisele vähem hälbinud ruutrütmile, edasi aga rohkearvulistele keerukatele N = a2-b2 tüüpi rütmidele.

Ruutrütmide kiire informatsioonilise hälbimuse tõttu püüavad paljud meie maailma tugevad jõustruktuurid - poliitilised, sõjavõelised, rahalised, religioossed,.. oma toore elujõu võitluses jõuda esimese valiku ruutrütmide valdajateks, kuivõrd see aga õnnestub, sõltub edasi nende süsteemsete emarütmide poolt antavast ebalineaarsest võimendusest.

Urantia Raamatu loojad on oma süsteemi viie epohhilise ilmutuse ajad selgesti kirja pannud: Caligastia meeskonna tulek: ~ 500000 a. e.Kr, Aadam ja Eeva: 35914 e.Kr, Melkisedek: 1973 e.Kr., Miikael-Kristus: 7 e. Kr ja Urantia Raamat ise: 1934 AD.

Neist viimased neli ei ole minu uuringute järgi olulisel määral seotud galaktiliste ruutrütmidega, küll aga galaktikaparvelise resonantse 1000 aastase rütmiga. Kuid esimese epohhiilmutuse ajal - Caligastia meeskonna tuleku ajal - langesid mõlemad - nii tugev galaktiline ruutrütm (N = 24, T=12,8 milj.a, harjadaatum 500042 e.Kr.) kui ka galaktikaparveline 1000 aastane rütm omavahel kokku. (Mis ehk ongi üheks aluseks hiljemtekkinud nn. Lucifer-Satan-Caligastia mässule vaimumaailmas?).

Järgnevas loetelus on püütud iseloomustada looduslikke rütme maailmareligioonide tekke aegadel, seda on tehtud kolmes plaanis, milline oli nendel aegadel kõige pikem galaktiline (impulss)rütm, kõige pikem ruutrütm ja kõige pikem Ramanujani rütm, kusjuures on iga rütmi iseloomustatud veel nende informatsioonilise optimaalsuse (Nx/Nopt = #,## korda) ja kommunikatiivse jõulisuse (Ö N = n,xxx) parameetrite kaudu.

Caligastia: pikim rütm Nx=24/Nx/Nopt=1,33x/12,8 milj.a. on puhas ruutrütm, mille harjadaatum on 500043 e.Kr.

Luciferi mässu eelne emarütm: pikim rütm 23*32*5/1,00x/n,974/570 tuh.a, mis on puhas Ramanujani arv, pealegi a2-1 tüüpi, pikim ruutrütm, vt. allpool., harjadaatum 215136 e.Kr.

Luciferi mässu aegne rütm: 26*32*52/1,91x/14,2 tuh.a., puhas ruutrütm, muide sama, mis hiljem Moosese ajal, harjadaatum 200891 e.Kr.,

Ürgvana-Hiina (25 tuh a.e.Kr): pikim rütm Nx=33/Nx/Nopt=4,50x/Ö N=n,196/Tx= 7,6 milj. a., pikim ruutrütm 34/6,75x/n,000/2,5 milj.a., pikim Ramanujani rütm 24*34*5*7/1,00x/n,948/27,1 tuh.a., harjadaatum 25198 e.Kr. Kliimas see rütm tõi Würmi jääaja.

Arhemüütide aeg, antiikkalendrite koondumise aeg: N=24*3*5*7/1,00x/n,988/122 tuh.a., puhas a2-1 tüüpi Ramanujani rütm, pikim ruutrütm 24*32*52*72/4,39x/1163 a., harjadaatum 11631 e.Kr.

Mooses, Vana Testament: N=26*32*5/1,14x/n,666/71,2 tuh.a., pikim ruutrütm 26*32*52/1,91x/14,2 tuh.a., pikim Ramanujani rütm 26*32*5*7/n,986/10,2 tuh.a., harjadaatum 1456 e.Kr.,

Budism, konfutsiaanlus, taoism, dzhainism: N=22*7*11/5,13x/n,550/666 tuh.a, pikim ruutrütm 24*32*52*72*112/2,96x/9,61 a., pikim Ramanujani rütm 23*32*5*7*11/n,493/7400 a., harjadaatum 531 e.Kr.

Vana-Rooma (Mithra jt): pikim rütm N=22*34*52/3,21x/25,3 tuh.a. on puhas ruutrütm, pikim Ramanujani rütm 24*33*52*7*11*13/n,978/19,0 a., harjadaatum 127 AD.

Islam: N=2*34*72/11,03x/n,095/25,8 tuh.a., pikim ruutrütm 22*34*72/6,30x/12,9 tuh.a., pikim Ramanujani rütm 24*34*52*72*11*13*17*19/n,491/1,02 päeva, harjadaatum 644 AD.

Ristisõdade kristlus: pikim rütm N=22*32*52*72/2,19x/4651 a. on puhas ruutrütm, pikim Ramanujani rütm 25*33*52*72*11*13*17*19/n,491/1,53 päeva, harjadaatum 1161 AD.

Luteriaanlus: pikim rütm 52*7*13/n,697/37,9x/90,2 tuh.a., pikim ruutrütm 52*72*132/288x/991 a, pikim Ramanujani rütm 24*32*52*7*11*13/n,315/56,9 a., harjadaatum 1518,7 AD,

Urantia Raamat: N=23*33*5*7/n,948/27,1 tuh.a., puhas a2-32 tüüpi Ramanujani arv, pikim ruutrütm 24*34*52*72/2,20x/129 a, harjadaatum 1936 AD (UR ise loeb epohhiliseks daatumiks 1934, põhilise lõpliku teksti edastamine inimkonnale toimus 1934/1935, minu harjadaatum 1936,1 on võetud Hiina sajandipõua faasihüppe järgi klimatoloog Currie töö alusel) .

Bahai (1852 AD), mormooni (1823 AD) ja sikhi ( ) usu tekke aegadel pikemat ja võimsamat galaktilist nende enda rütmi ei ole ma leidnud, kas nad sobivad kokku mõne teise tugevama rütmi allrütmidega, vajab edasist selgitamist.

Miikael/Kristuse sünni läheduses on rütmide olukord keerulisem, 1000 aastase galaktikaparvelise rütmiharja ligidus, Urantia Raamatule lähedasemad N(17)-rütmid, 100,45 a/daatum 27 AD; 11,16 a/daatum 6 a e.Kr., varakristlusele lähedane N(72)-rütm 24*32*52*72/1163 a/daatum 2 a e.Kr ja Vana-Rooma N(52)-rütm (vt. eespool) daatumiga 127 AD. Millist mõju võiks siin kanda Pauluse ja Johannese informatsioon, kas autentset otseinfot Kristuselt või ka ilmutusinfot läbi nimetatud ruutrütmide, ei ole arvatavasti nii kerge hinnata.

Järeldusi

1) Galaktiliste rütmide ja nende harjadaatumite uurimine võimaldab süsteemiväliselt vaadelda matemaatiliselt selgesti defineeritud suuruste kaudu otseilmutuslike ja filosoofilis-ilmutuslike kontseptsioonide ning religioonide mõningaid omadusi, võiks ehk isegi öelda, anda neile teatud süsteemivälist hinnangut, mis tuleneb universaalsest Galaktilise Aja Süsteemist.

  1. Kõige üldisemas plaanis võiks iseloomustada maailmareligioone nende tekkimise ajal esinunud galaktiliste rütmide järgi selliselt:

Optimaalsete Ramanujani-rütmidega, Im: 11631 e.Kr. ajastu arhemüüdid: N(7), Urantia Raamat: N(7).

Tugevate ruutrütmidega, kõik Re: Caligastia: N(24), Rooma (Mithra): N(52), Mooses ja Lucifer: N(5) ja N(52), Islam: N(72), Ristisõdade kristlus (ja varakristlus?): lühema perioodiga, kuid väiksema infohälbimisega N(72).

Tugeva impulssrütmiga, Im N(11): budism, konfutsiaanlus, taoism, dzhainism.

Keskmiselt tugeva impulssrütmiga, Re N(13): luteriaanlus.