Kallid sõbrad!

Kõigepealt tahaksin oma kaas-usaldusisikute, tegevdirektori Tonia Baney ja Urantia Sihtasutuse kogu personali nimel tervitada teid Rahvusvahelise Urantia Assotsiatsiooni esimesel väljaspool USA-d peetaval rahvusvahelisel konverentsil. Pole juhuslik, et niisugune põnev sündmus toimub just Helsingis. Soomes algas Urantia-liikumine 1960. aastate algul, kui tolleaegne UFO-dest huvitunud rühm avastas Urantia raamatu. Mitu korda tehti katset raamatut soome keelde tõlkida, aga asi hakkas edenema alles siis, kui Urantia Sihtasutus tegi selle ülesandeks tuntud keelemehele ja mu kallile sõbrale Seppo Kanervale.

* * *

Käesoleva rahvusvahelise konverentsi üldteema on faktid, tähendused ja väärtused. Teine tähtis ja sellega seoses olev sõnakolmik on päritolu, ajalugu ja lõppsiht. Et kogu konverents on pühendatud üldteemale, tahaksin kasutada järgmist 30 minutit, et rääkida Urantia kirjade päritolust ja arengu alguspäevadest, tutvustada Urantia Sihtasutust selles ajaloolises kontekstis, tema usaldust, kohustusi ja programme ning sellest lähtudes püüda selgitada, kuidas me tegutseme, saavutamaks eesmärki ja suunda, mille Urantia Sihtasutus endale tulevikuks seadnud.

Viies epohhiline ilmutus: Urantia raamat

Mis puutub epohhiliste ilmutuste järjestusse, siis meile on öeldud, et Urantia on detsimaalplaneet ja katseobjekt. Meile on öeldud sedagi, et see meie õnnetu maailm on pidanud taluma reetmist, rahutust ja karantiini, ning seepärast teame, et “Urantia areng ei kulge normaalses järjestuses”. [597:2]

Arvan, et meie planeedi heaolu eest vastutavad olendid seisid silmitsi järgmise probleemiga: missugust epohhilist ilmutust pakkuda Urantiale viiendana, arvestades seda, et kaks esimest ebaõnnestusid, kolmas oli erakorraline ja neljas suri ristil koos Jeesuse õpetustega ning muutus mõnevõrra moonutatuks ja läänestunuks.

Nagu näeme, valisid nad selleks raamatu. Ja võime muidugi oletada, et niisuguse valiku tegemiseks oli palju põhjusi. Järgnevad on need kaks, mida pean tähtsateks:

1. Raamat on täiuslik kaasaegne vahend inimestele teabe ja kontseptsioonide edastamiseks, seepärast saab see valgustada nii iga üksikisikut kui ka iga perekonda. Seda saab tõlkida ja odavalt levitada üle kogu maailma. Aga eksisteerivad ka mõningad ohud: näiteks teksti saab mugandada, muuta, lihtsustada, esitada kokkuvõtlikult ja/või tükeldada. Kõik see vähendaks ilmutuse jõudu ja mõju. Ilmutus võiks lihtsalt hävida või kaotsi minna, kui levitatav osa jääb terviktekstiga võrreldes üsna väikeseks. Tõlgete kvaliteet ja täpsus aga on otsustav tegur, mis tagab raamatu edu kõikides mitteinglisekeelsetes maades.
1. Raamat on intellektuaalne väljakutse inimese meelele. Aadamast ja Eevast algas inimkonna füüsiline ülendamine. Jeesus ja tema võrratud õpetused ülendasid inimkonda vaimselt. Nüüd on meil Urantia raamatu näol tegu intellektuaalse ülendamisega. Seepärast on tähtis, et austataks nii teksti puutumatust kui ka terviklikkust ja kantaks hoolt tõlgete kvaliteedi eest. Teksti tuleb levitada tervikuna, et olla kindel ja jätkata sajand sajandi järel inimmeelele väljakutse esitamist.

Usun, et ajal, mil ilmutajad valmistusid seda ilmutust välja tooma, olid nad teadlikud ka ülalmainitud võimalikest ohtudest. Nad uurisid kohta, aega ja inimesi ning väga hoolikalt inimeste seadusi ning organisatsioone.

Lõpuks tulid nad välja holistilise plaaniga, mille võime jagada kolmeks perioodiks ehk sammuks (neid võib võrrelda inimolendi elu tähtsate perioodidega):

Esimene samm: Urantia kirjade ettevalmistamine ja vastuvõtmine (1910. aasta algus – 1937). (Rasedus.) Sellesse protsessi on mingil ajal kaasatud mõned inimesed.

Teine samm: organiseerimine, planeerimine, alustamine ja varane areng (1938 – 2030). (Ilmutuse sünd ja lapseiga.) Sel ajal luuakse organisatsioon, mille ülesandeks saab levitada raamatut, korraldada selle tõlkimist ja kaitset. Foorumi loomuliku võrsena kujuneb ka teatav sotsiaalne uskujate rühm.

Kolmas samm: täielik ilmutuse epohh (2030 kuni järgmise ilmutuseni), (ilmutuse täisiga) – küpsuse aeg. Tekst on avalikkuse ees, tõlked enamikus maailma keeltes olemas ja ülemaailmselt levimas, ning ilmutus Urantia inimeste seas arenevalt mõjumas ning õitsemas.

Tänases ettekandes käsitlen peamiselt esimest ja teist sammu.

Nagu teame, peeti kahekümnendal sajandil pärast Kristust meie maailma valmiks järgmise epohhilise ulatusega ilmutuse – Urantia raamatu tulekuks. Kõik eelnevad ilmutused olid tulnud üleinimlike – isegi jumalike isiksuste kujul. See viimane ilmutus on raamatu kujul.

Nüüd oleme Urantia raamatust endast teada saanud, kuivõrd hoolikalt oli eelnevaid tõeilmutusi planeeritud. Hoolikalt arvestati nii ilmutamise aega kui ka kohta, paikkonna kultuuri, transpordi olukorda, konkreetseid inimisiksusi ja paljusid teisigi tegureid.

Esimese epohhilise ilmutuse puhul, vürst Caligastia kaaskonna korral toimus Adjusteri juhtimise läbi planeedi erinevatest ja kaugetest osadest pärineva saja arenenuma inimolendi koondumine Dalamatiasse.

Teise ilmutuse andmisel veetsid Vani vabatahtlikud kolm aastat, otsides aadamliku annetuse jaoks Eedeni Aiale asukohta.

Kolmandas uuriti hoolikalt juhtimispotentsiaali omavaid inimperekondi, enne kui Machiventa Melkisedek valis oma tegutsemispaigaks Palestiina ja Aabrahami perekonna.

Neljandaks ilmutuseks otsiti maailmas neid sobivaid perekondi, kuhu võiks sündida meie kohaliku universumi Looja-Poeg. Kolmest võimalusest valis Gabriel Joosepi ja Maarja.

Ja viienda puhul ei tea me, milliseid uurimismeetodeid ja -tehnikat rakendati, selleks et valida aeg, koht ja inimesed Urantia raamatu sissepühitsemiseks. Pole kahtlust, et nii nagu eelnevatelgi kordadel rakendati selleks taevalikku analüüsi, püüdlikku hoolt ja kooskõlastamist. Mida me aga teame, on see, et kasutatav keel oli inglise keel, et Chicago oli “selle külastuse linn” ja et Urantia raamatu päritolujuured ulatuvad tagasi kahekümnenda sajandi algusse. Meile öeldi ka, et keskteelised olid alustanud selle ilmutuse planeerimist 1400–1500-ndatel aastatel. Renessansiperiood hoidis religiooni elus.

Kahekümnenda sajandi alguses sai Chicagos töötavast väljapaistvast arstist ja psühhiaatrist dr William S. Sadlerist Kontaktikomisjoni nime all tuntud rühma tunnustatud juht. See rühm võttis ilmutajatelt vastu sõnumeid ja juhtnööre, mille tulemuseks oligi Urantia raamat.

Ilmutusekomisjon tegutses inimesest kontaktisiku kaudu, kes jääb igavesti tundmatuks. “...surelik inimene kaldub nii kergesti oma erakordseid kaasmaalasi ja endast kõrgemaid üleinimlikke olendeid kõrgelt austama, isegi jumaldama.” [1252:5]

Kontaktikomisjoni liikmed olid need ainsad inimesed, kes tundsid meetodeid, mida kasutati kirjade kirjutamiseks inglise keeles. Neilt võeti tõotus, et nad selle tegevuse üksikasju ei avalda. Oma ilmutusliku iseloomu tõttu tuli Urantia raamatul toetuda omaenda väärtusele, loomusele ja sisule.

1920-ndatel aastatel juhtis dr Sadler sõprade ja toetajate rühma, kes iga pühapäeva pärastlõunal sai kokku tema kodus, et uurida ja arutada mitmesuguseid teaduslikke, filosoofilisi ja religioosseid küsimusi. Seepärast oli igati loomulik arengusamm, et nendelt küsimustelt mindi edasi teiste epohhilise tähtsusega tõdede juurde.

Doktor hakkas vastu võetud materjali jagama Foorumina tuntuks saanud tõeotsijate grupile. Nad esitasid palju küsimusi ja ilmutus hakkas võtma kuju. Sel moel osales Foorum Urantia kirjade arengus ja aitas edendada Urantia õpetusi nende lapseeas.

Doktor William S. Sadleri kirjutatud ja seni trükis avaldamata huvitav dokument on saanud nüüd üldtuntuks ja selgitab Urantia kirjade ilmumist ja arenemist täpsemalt.

Dr Sadler kirjeldab, kui hoolikalt ja intensiivselt õpetati kahekümne aasta vältel ta rühma, andes neil enne kirjade algamist eelharidust. Tema ajaloost loeme:

“Nendel algusaastatel tutvustati meile paljusid uusi ja mõneti kummalisi kontseptsioone universumite universumi ja inimese ning ta maapealset elu kohta.”

Edasi loetleb Dr Sadler kosmoloogilisi ja filosoofilisi ideid, mis tol ajal kasutusele võeti; niisuguseid mõisteid, nagu kaugeleulatuv kosmos, miljonid teised asustatud maailmad, hulk erinevaid taevalikke isiksusi, inimkonna arengulise päritolu kinnitus, arenev universum, Loojad-Jumalused, Havona, superuniversumid, Ülim Olend jne.

Dr Sadler kirjutab:

“Meie üleinimlikud sõbrad veetsid üle kahe aastakümne, laiendades me kosmilist silmapiiri, avardades me teoloogilisi mõisteid ja arendades me üleüldist filosoofiat.

Enne kirjade tulemist ei olnud me adunud, kuivõrd meie religioosne mõtlemine on avardunud. Ilmutuse edenedes suutsime üha rohkem hinnata seda, kuidas need esialgsed kontaktid kogu kakskümmend aastat kestnud eelharimise ajal olid meid ette valmistanud meie religioossete uskumuste tohutuks muutumiseks.

Meie õpipoisiaegset väljaõpet järgnevaks tööks Urantia kirjade esitlemisega hõlbustas see fakt, et kõik kontaktid olid omavahel erinevad, välja arvatud vaid kontaktid keskteelistega. Harva kohtasime samu meid külastavaid isiksusi enam kui üks kord. Iga uus kontakt erines täiesti kõikidest varem toimunutest. Ja kogu see kogemus kujutas endast ulatuslikku ning vabameelset ettevalmistavat väljaõpetamist meie kosmoloogia, teoloogia ja filosoofia avardamises...”

Dokument räägib meile väikese tõeotsijate rühma esimestest sammudest. Kirjeldatakse üksikasjaliselt, kuidas kujundati Foorum ja kuidas seoses ilmutusega hakati esitama küsimusi. Sadleri “Ajaloost” loeme:

“Rääkisime Foorumile selle kohta kõik ja kutsusime neid ühinema meiega küsimuste ettevalmistamiseks. Otsustasime alustada küsimustega kosmose päritolu, Jumaluse ja loomise kohta ning teiste niisuguste teemadega, mis ulatuvad kogu inimkonna tänapäevastest teadmistest kaugele väljapoole.

Järgmisel pühapäeval toodi mitusada küsimust. Sorteerisime nad, jätsime korduvad küsimused kõrvale ja liigitasime ülejäänud üldiste põhimõtete alusel. Peagi pärast seda ilmusid esimesed Urantia kirjad, küsimused aga kadusid.

See oli protseduur, mida järgiti nende paljude aastate jooksul, kui võeti vastu Urantia kirju. Kui polnud küsimusi, polnud ka kirju.

Plaan oli järgmine: loeme kirja pühapäeva pärastlõunal ja järgmisel pühapäeval esitame uued küsimused. Ja siis need sorteeritakse, liigitatakse jne. See programm kestis mitu aastat ja andis lõpptulemusena 196 kirja, nagu need nüüd on Urantia raamatus.”

Edasi räägitakse sellest, et 1925. aasta septembris kästi dr Sadleril ja tema kontaktigrupil moodustada kinnine rühm. Tsiteerin:

“Umbes sel ajal (september 1925) võeti Foorum sellisena, nagu ta oli, meilt ära. Meile anti juhtnöörid moodustada kinnine rühm ja nõuti, et iga liige kirjutaks alla saladuse pidamise tõotusele ja arutaks kirju ning kõiki nendega seotud asju ainult Foorumi liikmetega.

Foorumi kui tekkinud ühenduse viimane koosolek toimus 31. mail 1942. Oma seitsmeteistaastase ametliku eksisteerimise jooksul oli Foorumi liikmete koguarv kasvanud 486-ni.

Urantia kirjade vastuvõtmise aja jooksul võttis nende suhtes tekkinud küsimuste esitamisest osa üle 300 inimese. Vaid mõni erand välja arvatud, anti kõik Urantia kirjad vastustena niisugustele küsimustele.

Need, kelle kohustuseks oli koguda küsimusi ja võrrelda kirjutusmasinal ümberkirjutatud teksti käsikirjalisega, said tuntuks kui Kontaktikomisjoni liikmed. Sellest kuupäevast alates olid ainult need Kontaktikomisjoni liikmed kontaktide juures ja said kirjalikke sõnumeid kontaktisiku kaudu.”

Siinkohal on veel üks huvitav teade doktor Sadlerilt:

“Komisjoni liikmed olid Urantia käsikirja hooldajad, kes hoidsid masinal kirjutatud käsikirja paberikoopiat tulekindlas seifis. Nendel lasus ka täielik vastutus järelevalve teostamise eest kõikide raamatu trükis avaldamisega seotud üksikasjade, rahvusvahelise autoriõiguse kaitse tagamise jms üle.”

Nendest väidetest ilmneb väga selgesti, et ilmutajad olid huvitatud kirjade kaitsmisest autoriõiguse kaitse seadustega. Autoriõiguse kaitse taotlemist ei saanud algatada ilmutajate inimlik osapool, sest Sadleri järgi oli Kontaktikomisjon “täielikult vastutav kõikide järelevalve üksikasjade eest, mis olid seotud raamatu trükis avaldamisega, rahvusvahelise autoriõiguse kindlustamisega jne.” Tekib küsimus, kes kohustas neid niisuguseks vastutuseks? Ja ainus ratsionaalne vastus on: ilmutajad.

Tegelikult on Urantia Sihtasutusel kirjalikke dokumente, mis näitavad, et juba 1932. aasta oktoobris tehti ühele Kontaktikomisjoni liikmele, Wilfred Kelloggile ülesandeks uurida rahvusvahelist autoriõiguse kaitse seadust Urantia raamatu suhtes. Mõistan seda nii, et autorid otsisid raamatule kaitset juba kaua enne, kui see isegi valmis sai.

Dr Sadler ütles sedagi:

“Meid kohustati hoiduma arutlemast kontaktisiku üle ega lubatud pärast raamatu trükis ilmumist mitte kunagi ühtegi sõna öelda selle kohta, kas see isik veel elab või on elust lahkunud.”

Aastatel 1937 kuni 1955 valmistati Urantia raamatu tekst ette trükis avaldamiseks. Pärast projekti neljakümneaastast hoolikat ettevalmistamist ja nii paljude inimeste väljaõpetamist võinuks tunduda mõneti kummaline, kui keskteelised oleksid lihtsalt poetanud Urantia kirjad Urantiale, hoolitsemata nende kaitsmise, levitamise ja tõlkimise eest ja tegemata seda konkreetselt kellelegi ülesandeks. Teame, et igas kosmilises projektis on keegi, kelle kohustuseks on teha lõplikke otsuseid ja kes kannab lõplikku vastutust. Kes võiks hetkekski kujutleda, et meie planeedi jaoks nii tähtsat projekti oleks alustatud ilma inimestepoolset kaitset kindlustamata?

Seepärast avaldatigi 11. jaanuaril 1950 Urantia Sihtasutuse Usaldusdeklaratsioon, mis sätestas Sihtasutuse sihid, eesmärgid ja tegevuse. See oli ühtlasi keskteelistest inspireeritud ja USA Illinois’ osariigi seadusi arvestava Urantia Sihtasutuse sünniaeg. Urantia Sihtasutus sai tekstiplaadid usaldusvarana Kontaktikomisjoni liikmetelt. Omandati ka Urantia raamatu autoriõigus ja registreeriti kaubamärkidena kolmest kontsentrilisest ringist koosnev sümbol ning nimetused “Urantia” ja “urantialane”, selleks et oleks võimalik tulevast Urantia raamatut seostada Urantia Sihtasutusega, kes oli selle raamatu hooldaja ja autoriõiguse seaduslik omanik.

Lisaks oli ettevalmistamisel ühiskondlik rühm, millest 1955 moodustati Urantia Vennaskond.

Dr Sadler ütles:

“Lõpuks ometi anti luba avaldada Urantia kirjad trükis. Selle volituse sissejuhatuses öeldakse [ja me tunnistame, et järgnevad sõnad on tulnud otse ilmutajatelt]:

“Peame Urantia raamatut inimühiskonna progressiivse arengu tunnusjooneks. Ta ei sarnane epohhilise revolutsiooni vaatemängulise episoodiga, ehkki see võib näiliselt olla ajastatud tulema ühe niisuguse revolutsiooni ärkamisel inimühiskonnas. See raamat kuulub ajajärku, mis järgneb vahetult nüüdse ideoloogilise võitluse lõpule. See saab olema päev, mil inimesed tahavad otsida tõde ja õiglust. Kui nüüdse segaduse kaos on möödas, muutub palju hõlpsamaks formuleerida inimsuhete uue ja parema ajastu korda. Ja just selle asjade parema seisu nimel ongi see raamat loodud.

Aga raamatu trükis avaldamist pole edasi lükatud sellesse (võimalik et) mõnevõrra kaugemasse aega. Raamatu varajane avaldamine on tingitud vajadusest anda see juhtidele ja õpetajatele nende väljaõpetamiseks. Raamatu olemasolu on vajalik ka selleks, et köita nende varakate inimeste tähelepanu, kes võiksid toetada rahaliselt raamatu tõlkimist teistesse keeltesse.”

Saanud juhtnöörid, alustasid Kontaktikomisjoni liikmed ettevalmistusi Urantia raamatu trükis avaldamiseks ja levitamisplaanide täitmiseks.”

Me näeme, et iga ilmutus nõuab kahte poolt – ilmutuslikku ja arengulist. Kui vaatlete Planeedivürsti episoodi, leiate Vani ja inimliku poole pealt ta kaaslased. Aadama ja Eeva puhul leiate Aias külalistena parimad hõimud ja indiviidid, Melkisedeki episoodis aga Aabrahami ja misjonärid. Ja lõpuks leiate Jeesuse juurest kaksteist apostlit, naiskorpuse ja seitsmekümnese rühma. Seega oleks kummaline, kui ükski inimene poleks Urantia projektiga seotud või selles tegev või selle eest vastutav.

Urantia raamatu 1569. leheküljel, pisut enne kaheteistkümne ametissepühitsemise jutlust räägitakse sellest, kuidas Jeesus pöördub apostleid esitledes pühalikult oma taevase Isa poole:

“Mu Isa, ma toon nüüd need mehed, oma sõnumitoojad, sinu juurde. Olen valinud need kaksteist meie maiste laste seast, et nad läheksid mind esindama, nii nagu mina tulin sind esindama. Armasta neid ja ole nende juures, nii nagu sa oled armastanud mind ja minuga olnud. Ning nüüd, mu Isa, anna neile meestele tarkust, sest ma annan kõik saabuva taevariigi asjad nende kätte.” [1569:6]

Ja jutustus jätkub nii:

“Valitses sügav vaikus, taevaste olendite vägi aga vaatas pealt seda pühalikku ja püha stseeni, millega universumi Looja andis inimeste jumaliku vennaskonna asjad inimmeelte suunata.” [1570:1]

Kas olid need kaksteist meest siis eriliselt andekad? Meile öeldakse:

“Ning just seepärast valis ta oma isiklikeks esindajateks kaksteist tavalist meest, kellest enamik olid tahumatud, mehelikud ja mehised kalurid.” [1582:1]

Mis puutub praegusesse ilmutusse, Urantia kirjade projekti, siis panid keskteelised täieliku vastutuse õpetuse levitamise eest ja täieliku volituse Urantia raamatu kaitsmiseks Urantia Sihtasutuse usaldusisikutele, nii nagu on sätestatud Usaldusdeklaratsioonis. Selle kosmilise mehhanismi on rajanud vaimne vennaskond, viimaks epohhilised ilmutused inimestele lähemale.

Mõned inimesed eitavad seda inimeste volitust ilmutuse levitamise ja kaitsmise suhtes, rääkides oma “vaimsest vabadusest” või oma otsesuhtest Jumalaga. Nad väidavad, et on vabad tegema ilmutusega, mida iganes tahavad, sest see olevat meie nähtamatute sõprade kink inimkonnale.

Nende nn “vabadus” on neile palju tähtsam kohustustest rühma suhtes ja ülesannetest kosmiliste kodanikena. Nad peaksid sügavasti järele mõtlema Jeesuse järgmise väite üle:

“Minu universumis ja Isa universumite universumis koheldakse meie vendadest poegi kõigis nende vaimsetes suhetes üksikisikutena, ent kõigis rühmasuhetes näeme alati ette kindla juhtimise. Meie kuningriigis valitseb kord ja kui kaks või enam loodud-olendit teevad koostööd, on alati ette nähtud juhtimise volitused.” [1959:0]

See ühiskondlik, epohhiline vastutus, mida rakendab Urantia Sihtasutus, ei riku üksikisikute religioosseid õigusi ega ole nendega vastuolus. Raamat ütleb meile, et “religioon ongi tegelikult ainult ja tervenisti isiklik kogemus”. [1539:4] Urantia Sihtasutus on alati julgustanud ja julgustab ka edaspidi igaüht ja kõiki kogema sisimas Urantia raamatu õpetusi.

Aga siis, kui osa inimesi peab omaenda vabadust tähtsamaks kaasinimeste vabadusest, muutub võimalikuks ühiskondlike konfliktsituatsioonide teke:

“Grupipoolsele reguleerimisele alluv vabadus on ühiskonna arengu seaduspärane siht. Piiranguteta vabadus on vaid ebastabiilse ja kergemeelse inimmeele tulutu ja ebatõeline unistus.” [906:5]

Seepärast kujutab igasugune katse õigustada kõiki püüdeid takistada Urantia raamatu teksti kaitset religioosse vabadusega vaid ebaküpset ja isekat käitumist.

Nii selles kui ka teistes asjades peavad usaldusisikud vajaduse korral täitma kõiki, mõnevõrra raskeidki kohustusi, sest nendele lasub vastutus.

Nii nagu eelmiste ilmutuste korral, tuleb nüüdki varajastel arengujärkudel nende eest hoolitseda ja neid kaitsta. Ilmutuse varased päevad sarnanevad äsjasündinud lapsega, kes oma elu algul vajab hoolitseva ja ustava isa ja ema tarka ning armastavat kaitset. Mulle meeldib kasutada analoogiat ilmutuse varajaste päevade ja allikast alguse saava jõe vahel. Jõevoolu võib kallutada alguses sõrmegagi kõrvale, kui aga jõgi on küllalt lai, muutub kallutamine raskemaks.

Mida nende trükiplaatidega teha ja kas anti ka täpseid juhtnööre, kuidas ilmutuse levitamist jätkata?

Et kõik kirjalikud juhtnöörid põletati, siis oleme neist vaid kuulnud ja meil on suulised tunnistused, millele saame toetuda, aga millest ühtegi ei saa teaduslikult tõestada (isegi kui juhtnöörid vastavad meie arusaamisele ja on mõistuspärased).

Ainus dokument, millele kindlalt toetuda saame, on Usaldusdeklaratsioon Urantia Sihtasutuse loomiseks.

Faktiliselt sätestab see dokument Urantia Sihtasutuse kui Urantia raamatu omaniku, määrab Urantia Sihtasutuse eesmärgid, esitab plaani Urantia raamatu õpetuste levitamiseks ja annab juhtnöörid teksti kaitsmiseks. See näitab, kuidas peaksid Urantia Sihtasutus ja usaldusisikud töötama, selleks et rajada alust ilmutuse ülemaailmsele levitamisele.

Usaldusdeklaratsioon ise on 1950-ndate aastate tüüpiline, tavaline ja klassikaline sihtasutuse dokument, kuid artiklid 1, 2 ja 3 on inspireerinud, vahest isegi loonud ilmutajad ise. Need artiklid on väga spetsiifilised ja täpsed: nad kirjeldavad, milleks on Urantia Sihtasutus loodud ja millised on usaldusisikute ülesanded.*

* Usaldusdeklaratsiooni eestikeelne tõlke võime soovijaile saata postiteel. (Toimetus.)

...

Sellelt teelt on tõesti kerge kõrvale kalduda. Vahel võib mõnele inimesele muutuda algselt kursilt kõrvalekaldumine ahvatlevaks siis, kui talle meeldib mingi uue plaani argument või sõnastus ja kui selle plaani esitusviis teeb panuse tunnetele, olles sõbralik ja näiliselt loogiline. Tihti ei õnnestu neil argumentidel arvestada ajaloolist konteksti. Aga me oleme ju siin planeedil just selleks, et kontrollitaks meie lojaalsust, usku ja usaldusväärsust.

“Kas ustavus – pühendumine kõrgeimale kohusele – on soovitav? Sellisel korral peab inimene elama keset võimalusi reetmiseks ja hülgamiseks. Kohusele pühendumise kangelaslikkus seisneb selles, et lakkamatult on olemas oht ebaõnnestuda.” [51:11]

“Esmapilgul võib näida, et Urantia ja selle kaaslasteks olevad isoleeritud maailmad on selliste üleinimlike isiksuste nagu Planeedivürst ning Aineline Poeg ja Tütar soodsast kohalolekust ja mõjust väga õnnetult ilma jäänud. Kuid sfääride isolatsioon annab neile rassidele ainulaadse võimaluse ilmutada usku ja arendada erilist usaldust kosmilise tõeväärsuse vastu, mis ei sõltu nägemisest ega muudest ainelistest kaalutlustest. Lõppkokkuvõttes võib selguda, et mässu tagajärjel karantiini määratud maailmadest pärinevatel surelikel loodud-olenditel on erakordselt vedanud. Oleme avastanud, et neile tõusuteelistele usaldatakse juba väga varakult loendamatuid eriülesandeid kosmilistes ettevõtmistes, kus saavutused sõltuvad oluliselt kõhklematust usust ja ülimast usaldusest.” [578:6]

Kahjuks on Urantia märgistatud mässu ja kannatamatuse pitseriga: “Kannatamatus on vaimu mürk,” [557:4] ütleb Nebadoni Peaingel.

Meie planeedi ajalugu näitab, et Luciferi mässust saadik on ägedalt rünnatud kõiki ilmutusi. Viies epohhiline ilmutus pole mingi erand. Et see tuli raamatu kujul, siis on rünnakud suunatud nii teksti enda kui ka selle kaitsmis- ja levitamisvahendite vastu. Seepärast on ülimalt tähtis kaitsta seadusega teksti autoriõigust, kuni see tekst jõuab ülemaailmselt levida.

Inimeste aladel peavad keskteelised kasutama inimeste seadusi. Ainus seaduslik viis teksti kaitsta on kehtestada sellele autoriõiguse seadus, mis tagab kaitse ilmutuse sünni ja lapseea jooksul. Ta kindlustab kaitse selle ajani, mil tekst suudab seista omil jalul. Selle hetkeni kestab aga inkubatsiooniperiood, mil teksti on vaja kaitsta ja ta paljundamist ning tõlkeid hoolikalt kontrolli all hoida.

Autoriõiguse kaitsmine on kasulik ning vajalik paljudel teistelgi põhjustel.

Parim viis hävitada või nurjata viies epohhiline ilmutus, enne kui see suudab omil jalul seista, oleks muuta Urantia raamatu sisu.

Eespool nägime, et ilmutajad tundsid muret teksti kaitsmise pärast. 43 aastat pärast esimese trüki ilmumist peame püüdma mõista motiive, mis panid neid nii väga muretsema teksti kaitsmise pärast.

Mõnda ahvatleb mõte tükeldada Urantia raamat, lõhkuda ta osadeks; avaldada näiteks IV osa eraldi trükisena.* Mõned arvavad, et teksti raskuse tõttu on paljud potentsiaalsed lugejad ebasoodsas olukorras, sest võivad ilma jääda võimalusest nautida ilmutusest vähemalt osagi, nagu näiteks “Jeesuse elu ja õpetusi”.

*Selline kahetsusväärne autoriõiguse rikkumine on juba 1999. aastal USA-s aset leidnud. (Toimetus.)

Esiteks ei näe ma mingit tunnistust selle kohta, et IV osa oleks kergem mõista kui raamatu ülejäänud osi. Tegelikult öeldakse ju meile, et apostlitel oli Jeesuse õpetustega raskusi, ja mõned Jeesuse kõned on tõepoolest väga rasked.

Teiseks pole meie otsustada, mida inimesed lugema peaksid. Las potentsiaalne lugeja saab raamatust omaenda kogemuse. Las lugeja otsustab ise, mis on talle hea. Olgu talle pakutud täielik ilmutus.

Kolmandaks, Jeesust ja tema võrreldamatut elu on raamatu teisteski osades ulatuslikult kirjeldatud. Ma ei mõista, mis mõtet oleks trükkida ainuüksi IV osa lihtsalt selleks, et esitleda Jeesust potentsiaalsetele lugejatele. Esitada see väljaspool viienda epohhilise ilmutuse konteksti tähendab võtta plaan enda kätte ja kalduda kõrvale esialgsest plaanist.

Neljandaks on võimalik, et kui avaldada IV osa eraldi mõnel lääne kristlikul maal, siis saaks sellest menuraamat; ja selle tõenäoliseks tagajärjeks oleks Urantia raamatu enda varjujäämine, ilmutus ise tunduks aga ülejäänud maailmale “läänemaine”.

Viiendaks, maailm vajab täielikku ilmutust. Nagu Aadam ja Eeva, kellel kästi ilmale tuua vähemalt 500 000 last, enne kui alustada segaabielusid, nii peab ka Urantia raamat enne tükeldamist laialt levima. Kui autoriõigus aastal 2030 lõpeb, siis on tähtis, et maailm oleks juba küllastatud täielikust ilmutusest.

Ja kui need argumendid pole küllalt selged, siis kuulake, missuguse väga selge juhtnööri andis Jeesus apostlitele oma viimase ilmumise ajal:

“Manitsen teid, et te peaksite ikka meeles, et teie ülesanne on levitada inimeste seas taevariigi evangeeliumi – Jumala isaduse reaalsust ja tõde inimesest kui tema pojast. Kuulutage heade sõnumite kogu tõde, mitte ainult üht osa päästvast evangeeliumist.” [2052:4]

See ilmutus on nii võimas ja haarav, et tõmbab vältimatult nüüd ja edaspidigi ligi ebaküpseid, kannatamatuid ja tasakaalutuid isikuid või gruppe, kes usuvabaduse või nn isetu teenimise petlikul ettekäändel tahaksid Urantia raamatut omandada omaenda eesmärkide saavutamiseks ja peavad seetõttu võitlema autoriõiguse kaitsmise vastu. Nad tahavad muuta teksti üldrahvalikuks omandiks veel enne, kui raamat oleks väljaspool ohtu, kui ta oleks tõlgitud juba paljudesse keeltesse.

Urantia kirjadega tegeldes peaksime alati meeles pidama, et see on tuhande aasta projekt ja me peaksime olema kaugelenägelikud. Kurb ja irooniline on siiski see, et kõik need probleemid on tekkinud just sellel maal, kus ilmutus sündis.

Teine mõjuv põhjus autoriõiguse omamiseks on see, et Urantia Sihtasutus saab kontrollida või jälgida tõlgete kvaliteeti ja täpsust.

Ülimalt tähtis on olla kindel, et tõlked peegeldaksid ingliskeelset teksti nii täpselt kui võimalik, et algsed väärtused ei satuks inglise keelt mitteoskajate jaoks ohtu ega moonduks.

Minevikukogemus näitab, et Urantia raamatu tõlkimiseks viisil, mis vastaks kvaliteedi, kooskõlalisuse ja täpsuse kriteeriumidele, läheb vaja eritingimusi. Peale nende omaduste ja tingimuste kindlustamise peavad tõlkijad: tundma armastust ilmutuse vastu, olema kauaaegsed lugejad, valmis tegema meeskonnatööd, olema vabad ajaraamidest, kättesaadavad, pühendunud, koostöövõimelised ja valmis töötama tasu ja tunnustuseta. Need kõik on tingimused, mida me ei leia ei äri- ega ametlikest tõlkefirmadest, kus tingimused on puhtmajanduslikud ja tagajärjed puhtfinantsilised. Kuidas võiksimegi eeldada, et üks professionaalne tõlkija kulutaks ühe lause peale kaks või isegi kolm päeva, püüdes kooskõlastada seda raamatu mõnes muus kohas väljendatud teiste ideede ja kontseptsioonide? Kui tõlkija ei tunne armastust ilmutuse vastu, kuidas saab ta siis olla tundlik ja vastuvõtlik raamatu vaimsete sõnumite suhtes?

Potentsiaalsed tõlkijad on inimesed, keda Urantia raamatu õpetused liigutavad ja kes tahavad tõlkimisprojektile kaasa aidata. Nad astuvad kontakti autoriõiguse omanikuga, Urantia Sihtasutusega, ja näitavad üles valmidust töötada meiega kooskõlas ja koostööaltilt.

Peame mõistma ja tunnistama, et praegune võitlus meie lugejarühmade vahel on võitlus kannatlikkuse ja kannatamatuse jõudude, koostöö ja võistluse jõudude vahel. Arukas ja vennalik koostöö usurühmade vahel viib vaimsesse ühtsusse, samal ajal kui võistlus viib rühmi lahku ja toob kaasa läbikukkumise.

Raamat õpetab meile võistluse kohta järgmist:

“Iga maailma varasemate ajajärkude jooksul on konkurentsil edumeelses tsivilisatsioonis olnud oluline roll. Inimese edasises arengus muutub üha tõhusamaks koostöö. Kõrgemates tsivilisatsioonides on koostöö konkurentsist tõhusam. Konkurents stimuleerib varajast inimest. Varajast arengut iseloomustab bioloogiliselt kõlblike allesjäämine, kuid hilisemaid tsivilisatsioone edendab seda paremini arukas koostöö, mõistev vennalikkus ja vaimne vendlus.” [805:3]

Plaani teine samm on seni veel lõpuni astumata. Keele seisukohalt esindavad inglise, hispaania ja prantsuse keele kõnelejad vaid 15% maailmast. Meie ees seisavad äärmiselt suured raskused seoses raamatu levitamisega Venemaal. 85% maailmast pole veel avatud Urantia raamatu õpetustele ja nende levitamisega pole seal veel isegi algust tehtud. Utoopiline oleks arvata, et vaid 350 000 eksemplariga, mis on müüdud õige vähestes maades, ja peotäie lõpetatud tõlgetega ei ähvarda Urantia raamatu õpetusi enam oht saada moonutatud või esitatud maailmale viisil, mis ei ühti ilmutajate kavatsustega.

Me saame aru, et raamatu õpetused liigutavad inimesi ja nad tahavad ausalt tegelda Isa tööga ning soodustada Urantia raamatu õpetuste levimist piiranguteta, kuid me peame olema kannatlikud, sest ilmutuse alusmüüri ehitamine pole veel lõppenud. Ja kes oleks nii rumal, et ehitaks pilvelõhkuja lõpetamata alusmüürile?

Seda, mida lugejad ja rühmad saavad õpetuste levitamiseks teha, autoriõiguse ja kaubamärkide seadusi rikkumata, on palju, väga palju.

Kaubamärgid: kolme kontsentrilise ringi kujuline sümbol ja nimetus “Urantia”

Veel üks teema, millel tahaksin täna peatuda, on kaubamärgid – kolme kontsentrilise ringi kujuline sümbol ja nimetused “Urantia” ning “urantialane”, eriti aga kolme kontsentrilise ringi kujuline sümbol.

Kõigepealt on meile öeldud, et sümbol on “Kolmsusvalitsuse aineline embleem”. [606:0] Sümbolid esitati “Miikaeli võitluslipuna”, mille alla lojaalsed olendid koondusid siis, kui Luciferi mässu ühe episoodi ajal käis taevas sõda.

Siis kasutas neid Machiventa oma erakorralise ilmutumise ajal maa peal ning sel kombel ühendusid nad kolmanda ilmutusega.

Seega on loomulik, et olles viienda epohhilise ilmutuse materiaalne vorm, kannab Urantia raamat oma päritolu identifitseerimismärgina kolme kontsentrilise ringi kujulist sümbolit. Ja loomulik on seegi, et Urantia Sihtasutus kui raamatu kirjastaja (Urantia raamatu, mitte aga viienda epohhilise ilmutuse omanik) registreerib selle sümboli teenistusmärgi, kaubamärgi ja liikmeskonnamärgina (seda tehti vastavalt 1952, 1971 ja 1978). Kaubamärk identifitseerib nii organisatsiooni, kes on vastutav Urantia projekti eest, kui ka temaga liitunud ühingud, kes toetavad Urantia Sihtasutust raamatu levitamise ja kaitsmise ülesande täitmisel; need on rühmad, kes soovivad teha koostööd ilmutajate plaaniga.

Aga oletagem hetkeks, et autoriõigus kuulub kõigile ja Urantia Sihtasutus on jäänud oma kaubamärkidest ilma. Missugused oleksid selle võimalikud tagajärjed?

Otsekohe lõhuksid mitmedki kirjastajad raamatu osadeks ja avaldaksid need osad eraldi trükistena.

Turul vohaksid teksti lihtsustatud variandid, trükitaks kokkuvõtlikke ülevaateid ja selle tagajärjel tekiks suur segadus, sest inimesed ei teaks, missuguses raamatus on täielik ja ehtne ilmutus.

Otsekohe alustaksid kirjastajad raamatu osade tõlkimist ja kasutaksid selleks professionaalseid tõlkijaid, kellel pole neid omadusi, mis kindlustaksid kvaliteedi ja täpsuse, ning selle tagajärjeks oleks tohutu korralagedus, mis tekitaks segadust potentsiaalse lugejaskonna hulgas kõikides maades.

Uskujate sotsiaalsed rühmadki hakkaksid kirjastajateks ning alustaksid metsikut võistlust nii turu kui ka lugejaskonna pärast, selle asemel et pühenduda niisugustele ühiskondlikele tegevustele nagu õpetamine, õpetuste levitamine ja tegevus vennaskonnas.

Urantia Sihtasutus jätkab talle usaldatud ja kohuseks tehtud programmide täitmist.

Nende programmide hulgas on tõlked suure tähtsusega ja neid peetakse ilmutuse levitamisel üliolulisteks.

Kuna teame, et autoriõiguse kaitsmine on ilmutuse ajutine ja mööduv seisund, mis ilmtingimata lõpeb, siis peab Urantia Sihtasutus kasutama seda kaitseperioodi täpsete tõlgete saamiseks ja nende kvaliteedi kontrollimiseks. Sel eesmärgil on Urantia Sihtasutus teinud kolmekümne aasta plaani. Meil on plaanis tõlkida aastaks 2030 Urantia raamat 60 keelde. Me keskendume kõige tähtsamatele keeltele, nii et enam kui 80% maailma elanikkonnast saab selleks ajaks ligipääsu ilmutusele nende enda keeles. Kindlustame selle, et tehtav tõlge oleks parim, mida puhtinimlike vahenditega on võimalik saavutada. Oma mineviku- ja nüüdishetke kogemusele toetudes on Urantia Sihtasutus seadnud nii tõlkijate kui ka tõlkimismeetodite valikule põhisuunad, -printsiibid ja -kriteeriumid.

Et seda 2097-leheküljelist raamatut on võimatu vigadeta tõlkida, siis on Urantia Sihtasutus loonud iga tõlke parandamismeetodi, mis seisneb teksti laiaulatuslikus taasläbitöötamises esimese kahe-kolme kordustrüki jooksul, et saavutada keeleline ladusus ja 99-protsendiline täpsus. Veel kord, meie ülesandeks on tagada kõige paremad, kõige täpsemad tõlked, sest peame austama ilmutajate tööd ja plaani; me peame raamatut tõlkima, mitte aga seda seejuures tõlgendama, ja tagama lugejaskonnale suurepärase tõlke, mis oleks etaloniks ajal, kui autoriõiguse kaitse lõpeb.

Urantia Sihtasutus usub, et äri- ja sotsiaalne tegevus on vaja selgepiiriliselt lahutada. Üksikisikutel või ühiskondlikel uskujate sotsiaalsetel rühmadel pole tark tegelda kirjastamisega. Ühiskondlikud lugejagrupid peavad koondama oma jõupingutused sotsiaalsele tegevusele, tööle inimestega – nende õpetuste levitamisele.

Urantia raamatu trükis avaldamine ja levitamine on äriülesanne ja vajab seepärast professionaalsust. Möödunud aastal võttis Urantia Sihtasutus osa enam kui kaheteistkümnest rahvusvahelisest raamatumessist ja suurendas oma levitajate võrku.

“Üks tähtsamaid õppetunde, mida teil oma sureliku elujärgul tuleb õppida, on meeskonnatöö. Täiuse sfääridele tegutsevad need olendid, kes on selle teistega koos töötamise kunsti omandanud. Üksi teenimiseks on universumis vähe ülesandeid.” [312:1]

Meeskonnatöö põhineb usaldusel ja austusel üksteise vastu. Kõik me oleme pühendunud lugejad ja uskujad. Urantia Sihtasutuse usaldusisikud on valmis tegema koostööd ja tegutsema kooskõlas üksikisikutega või rühmadega, kes usuvad ilmutuse tähtsusse meie planeedi jaoks ja on valmis töötama koos ilmutajatega ning toetama Usaldusdeklaratsiooni.

Meil on tegu üleinimliku nähtusega. Ilmutus pole inimeste looming, aga töö sellega toimub inimeste kaudu. Järelikult tuleb sellesse kaasa haaratud inimestel võtta omaks ja kasutada universumi toimimisviise.

Juhtimine on universumi toimimisviiside põhiolemuslik, otsustava tähtsusega tunnusjoon. Urantia Sihtasutus on valmis kasutama oma juhtivat rolli, et luua, ergutada ja edendada keskkonda, milles nii üksikisik kui ka rühm saaksid harmooniliselt tegutseda ja koos töötada.

Õige pea rakendatakse teisejärguliste tööde jaoks uut poliitikat ja antakse tsiteerimisluba, mis rahuldab 98% lugejaskonna vajaduse, hõlmates nii haridusliku kui ka kaubandusliku kasutusala. Alati leidub aga äärmuslasi, kes pole iial rahul sellega, mida me neile ka ei annaks.

Rakendatakse uut poliitikat ka veebisaidi lubade andmisel, et avada Urantia raamat ja selle tõlked veelgi suuremale potentsiaalsele lugejaskonnale ning olla kooskõlas autoriõiguse kaitse seadusega.

Hakatakse rakendama uut poliitikat, mis võimaldab indiviididel kasutada kontsentriliste ringide sümbolit täpsete reeglite järgi, mis reguleerivad ka nende kaubamärkide Urantia Sihtasutuse poolset kasutamist.

Kõik me nõustume sellega, et vahel on teisejärgulised tööd vajalikud ja soovitavad. Nad väljendavad seda, kuidas nende tegijad mõistavad, tõlgendavad ja kogevad Urantia raamatut. Kui nad on tehtud hästi, võivad nad mõneti aidata teistelgi avastada uusi tähendusi.

Sellele vaatamata on vaja meelde tuletada, et Urantia raamat on ilmutus ja ükski inimlik tõlgendus ei tohiks teda potentsiaalse lugeja meelest välja tõrjuda ega asendada.

Ja jälle, kõige tähtsam on just nimelt lugeja enda vahetu kogemus terviklikust Urantia raamatust, ja ükski inimlik töö, kui hea see ka poleks, ei suuda asendada seda vaimukeemia protsessi, mis kulgeb inimmeeles, kui vaimse järele janunev hing püüab tunnetada Urantia raamatu tegelikke vaimseid väärtusi.

Järgnev lõik on Orvontoni Jumaliku Nõuandja sõnum Urantia raamatu kohta:

“Teame hästi oma ülesandega seonduvaid raskusi; mõistame, et jumalikkuse ja igavikukäsituste keelt on võimatu täielikult tõlkida sureliku mõistuse piiritletud mõistete keele sümbolitesse. Teame aga sedagi, et inimmeeles elab Jumala fragment ning et inimhingega koos elab Tõe vaim, teame veel, et need vaimujõud liituvad, võimaldamaks materiaalsel inimesel aduda vaimsete väärtuste tõelisust ning mõista universumitähenduste filosoofiat. Veelgi kindlamini teame aga seda, et need Jumaliku Kohaloleku vaimud suudavad aidata inimesel vaimselt omandada kogu tõde, mis võimaldab isikliku usukogemuse – jumalateadvuse – pidevalt areneva reaalsuse avardumist.” [17:2]

Mis puutub nn “kanaldatud materjali”, siis on vaja meeles pidada ka seda, et Urantia raamatu enda järgi kujutavad 196 kirja endast terviklikku ilmutust. Seepärast ei saa keegi väita, nagu saaks ta lisandusi viiendale epohhilisele ilmutusele.

Olles mures segaduste, moonutuste ja kokkusulatamise võimaluste pärast pole Urantia Sihtasutus valmis neid materjale Urantia raamatuga ühendama.

Ehtsat, õigustatavat ja kestvat ühtsust saab ehitada ainult siis, kui mõistetakse targa koostöö vajadust ja tunnistatakse ilmutajate poolt ilmutuse jaoks tehtud plaani. Ühtsus peab olema printsipiaalne.

Lugejaskonna seas oleks väga kerge saavutada ühtsust avalike suhete osas, kui Sihtasutus annaks järele teatud nõudmistele ning väljastaks lubasid teksti ja kaubamärkide kasutamiseks, või veel enam, lihtsalt annaks teksti autoriõiguse alt vabaks. Need üldiste lubade nõudmised võimaldaksid tegelikult igaühel teha tekstiga seda, mis talle meeldib, sest lubade tingimustest kinnipidamise järele valvamine muutuks võimatuks.

Ühtsus, kui see üldse on saavutatav, peab olema printsipiaalne. On vaja tunnistada põhiprintsiipe ja -reegleid. Ühtsust ei tohi osta, ohverdades selleks ilmutajate tahte: Sihtasutus vastutab kompromissitult talle usaldatu täitmise eest. Ühtsus pelgalt ühtsuse pärast on ohtlik. Liikumise (taas)rajatud ühtsuse idee on soovitav ja pääseb loodetavasti valitsema. Aga ühtsust ei või saavutada järeleandmiste teel, nagu näiteks loobumisega autoriõiguse kaitsest ja/või kaubamärkidest.

Argumente, vahel vihaseid, vahel sõbralikke, mille eesmärgiks on pigistada ühtsuse nimel Sihtasutuselt välja järeleandmisi ja ahvatleda teda kalduma oma põhimõtetest kõrvale, esitatakse iga päev.

Vastuseks väidetele, mis hiljuti esitati USA Urantia Assotsiatsiooni konverentsil, tegi usaldusisik Gard Jameson ühemõtteliselt selgeks, et Sihtasutus ei sarnane õlgedest majale lastejutust “Kolm põrsakest”. Ta kasutas seda metafoori, näitamaks, et Sihtasutuse maja on ehitatud tellistest ja seisab tugeva ning kindlana talle usaldatu kaitsel – Urantia raamatu teksti puutumatuse eest, milleks peab säilitama autoriõiguse kaitse ja kaubamärgid.

Me mõistame, et on neid, kes ei taha meiega selle ülesande täitmisel ühineda, ning me austame vendluse ja ühtsuse vaimus nende otsust. Sihtasutus palub lugejatelt vaid seda, et nad tunnistaksid seadust ja levitaksid teksti selle seaduse piirides.

Peaksime alati pidama meeles, et see elu siin planeedil on Jumala, meie Isa otsimise ülimalt erutava seikluse algus, aga et see on ka koht, kus katsutakse läbi inimeste lojaalsus. Lõpptulemusena aga pole see, mida teeme, nii väga tähtiski, sest Kõige Kõrgemad valitsevad planeeti ja Urantia raamat õpetab meile, et ebaõnnestumised varasemates ilmutustes – Planeedivürsti reetmine ja Aadama ning Eeva kohustuste täitmata jätmine – olid lõpptulemusena kasulikud nende tähtsate õppetundide näol, mille õppisime. Kõige tähtsam aga on see, kuidas kasutame oma vaba tahet, oma lojaalsust ilmutuse suhtes ja otsustavust järgida ilmutajate poolt tehtud plaani.

Praegusel ajal näeme ja kogeme ju kõik, et Urantia raamat köidab vaid vähemust. See tõestab, et raamat anti meile enne, kui maailm oli selleks valmis.

Seepärast ütlen veel kord, et Urantia Sihtasutus on valmis tegema koostööd kõikide üksikisikute ja teenimisaltide rühmadega üle kogu maailma, kui need ainult mõistavad niisuguse projekti ning sõbraliku koostöö ja lojaalsuse tähtsust ilmutajate plaani suhtes, ning soovivad rajada kõva ja kindla aluse tulevaks ajaks, mil neid õpetusi võetakse laiemalt vastu.

Siinkohal tahaksin tsiteerida ühte oma eelkäijat Usalduses:

“Peame olema nii üksikult kui ka kollektiivselt selle uue ilmutuse elavateks eeskujudeks.”

Ja lõpetuseks järgmine tsitaat Urantia raamatust:

“Ning see, mida teie silmad praegu näevad, see väike algus kaheteistkümne lihtsa inimesega, saab mitmekordseks ja kasvab, kuni lõpuks on kogu maailm minu Isa kiitust täis. Ja inimesed tunnevad ära mitte niivõrd teie sõnade kui teie elamise järgi, et te olete olnud minuga ja õppinud tundma taevariigi reaalsust. Ehkki ma ei taha teie meelt muredega koormata, sooviksin panna teie hingele pühaliku kohustuse esindada mind maailmas, kust ma peagi lahkun, sest ma esindan praegu selles lihalikus elus oma Isa.” [1569:4]

Tänan teid tähelepanu eest.