Vello Reeben, Tartu Ülikool

Olen uurinud galaktilisi (alates 1974. aastast) ja galaktikaparvelisi (alates 1998. aastast) rütme ja leidnud matemaatiliselt ranged arvuteoreetilise olemusega seosed galaktiliste rütmide perioodi T_x ja harjadaatumi t_x leidmiseks:

T_x = T_o /N_x , t_x = t_o + nt_x , ........... (1, 2) , kus

T_o on vastavalt kas galaktiline aasta 205 milj.a. või galaktikaparveline aasta 4324 milj.a., kus N_x on eriline unikaalne täisarv, mis samaaegselt lähendab informatsioonilise ja kommunikatiivse maksimaalsuse nõudeid, matemaatiliselt Ramanujani tegurirohkeid arve ja nende arvude samaaegset lähedust ruutarvudele, kus t_o on Maa geoloogilise mineviku andmetest leitud galaktilise aasta harjadaatum -167 milj.a. ja kus n on täisarvud 1, 2, 3,.. Selliselt määrab mingi rütmi tähtsuse tema pikkus T_x ning tema karakteerse arvu N_x tegurirohkus ja ruutarvlähedus. Pikkus ja ruutarvlähedus määravad rütmi jõulisuse, tegurirohkus aga tema informatsioonilise optimaalsuse.

Eitamata edasiste solaarsete, planetaarsete ja satelliitsete rütmide tähtsust on mul alust arvata, et just galaktilised rütmid eksisteerivad looduses kõige suuremas dünaamilises diapasoonis.

Olen jõudnud hüpoteesini, et märgatavamad kontaktid mateeria mikronivoo ja makronivoo vahel ja ka nn. siinpoolsuse ja teispoolsuse vahel leiavad aset just nimelt oluliste rütmide harjadaatumite aegadel. Seetõttu pakkus mulle huvi tuvastada, millised galaktilised rütmid eksisteerisid maailmareligioonide tekete aegadel, s.o. ajal, mil toimus nendes kõige esimene uuele (otseilmutuslikule või filosoofilis-ilmutuslikule) usule pöördumine või religioosse kanoonilise teksti esmasilming.

Kõige üldisemas plaanis võiks maailmareligioone nende tekkimise ajal esinunud galaktiliste rütmide järgi iseloomustada järgmiste klassifikatsioonide alusel: I ) imaginaarne-reaalne (Im-Re, looduses suletud-avatud, rotatsioon-translatsioon, kompaktne-süsteemne,..), II-1) informatsiooniliselt optimaalsed rütmid, II-2) kommunikatiivselt jõulised rütmid ning II-3) pikkuse tõttu jõulised rütmid. ( Mis muidugi jätab lahtiseks küsimuse galaktikaparveliste rütmide suhtes, seega ka Urantia Raamatus mainitud viie epohhilise ilmutuse jaoks esmatähtsate rütmide, 1000 aastat jt. suhtes ):

II-1) Religioonid optimaalsete Ramanujani-rütmidega, Im: 11631 e.Kr. ajastu arhemüüdid: N(7) ja Urantia Raamat: N(7), kus tähistus N(7) tähendab, et tegu on rütmiga, mille karakteerse arvu N_x suurim algtegur on 7, mis ruutmatemaatiliselt on Im-tüüpi algtegur.

II-2) Religioonid tugevate ruutrütmidega, kõik Re: Caligastia: N(2⁴), Rooma (Mithra): N(5²), Mooses ja Lucifer: N(5) ja N(5²), Islam: N(7²) ning Ristisõdade kristlus (ja varakristlus?): N(7²), muide islamist küll lühema perioodiga, kuid selleeest väiksema infohälbimisega.

II-3) Religioonid tugeva impulssrütmiga, Im N(11): budism, konfutsiaanlus, taoism ja dzhainism.

II-3) Religioonid keskmiselt tugeva impulssrütmiga, Re N(13): luteriaanlus.

Kokkuvõtteks: Nende jaoks, kes on avastanud enesele Urantia Raamatu, pakub selline religioonide sünnimomentide ja rütmide harjadaatumite võrdlus uue sõltumatu välise hinnangu, väite, et galaktiliste rütmide informatsioonilise optimaalsuse alusel on põhjust esiritta seada 11631 e.Kr. ajastu arhemüüdid ja Urantia Raamat.